Ka teised stuudiod hakkasid üllitama dub-versioone, et moega kaasas käia. King Tubby tegi lisaks Lee Perryle koostööd ka teiste produtsentidega, kelle hulgas olid ka nt Bunny Lee, Glen Brown ja meloodikavirtuoos Augustus Pablo. Esimesed täispikad dub-albumid ilmusid aastal 1973 ja neid pressiti nii piiratud koguses, et olid 3-4 korda tavaalbumitest kallimad. Need olid Lee Perry' Blackboard Jungle Dub ja Clive Chini Java Java Dub, mille miksijad olid vastavalt King Tubby ja Errol Thompson. Järgmisel aastal ilmus esimene dub-album ka Inglismaal - Keith Hudsoni Pick A Dub.
Järgmistel aastatel üllitati dub-albumeid nii ohtralt, et aastal 1976 ilmus USA ajakirjas Black Echoes artikkel, milles esitati 125 albumist koosnev edetabel. King Tubby kõrval on teised dub-pioneerid Prince Jammy, Scientist ja Errol Thompson. Muidugi hakkas dub peagi Jamaicalt levima ning jõudis suuresti tänu plaadifirmale Island esmalt Inglismaale. Seal hakkasid dub'i viljelema Jah Shaka ja Adrian Sherwood. Kuid tuntuimaks sai insener Mad Professor (kodanikunimega Neil Fraser), kellelt on tänaseks ilmunud üle 25 albumi ning tema plaadifirma Ariwa, asudes väljaspool Jamaicat, on kahtlemata edukaim. Seoses tehnoloogia arenguga muutus dub digitaalseks – trummid ja bassikäigud olid programmeeritud ning kasutati süntesaatoreid. Paljud arvavad, et sellega kadus muusika isikupära, kuid samas on digitaalsel dub'il ja reggae'l ka oma võlu.
Dub'ist on välja arenenud deejaying ja dub poetry (vt ragga-lõiku allpool). Kuigi hiphop'i alged peituvad toasting'us ja drum&bass ning UK garage on välja arenenud ragga'st, tegid King Tubby ja teised juba ammu seda, mida edaspidi hakkasid tegema näiteks Fatboy Slim, Armand van Helden ja Masters At Work. Dub on tugevasti mõjutanud ka Massive Attacki muusikat ja seega andnud oma panuse trip-hop'i sünnile.
RAGGA
Õigemini võiks selle lõigu pealkiri olla "Ragga ja dancehall". Algselt oli tegu hästi eristatavate stiilidega, kuid tänapäeval räägitakse nendest üsna läbisegi. Kuid alustame algusest.
Dub'i levikuga samal ajal kerkis esile tehnika, mis sai nimeks deejaying. Soundsystem'id olid üldjuhul varustatud vaid ühe plaadimängijaga. Deejay ülesanne oli hoolitseda, et rahval plaadi vahetamise ajal igav ei hakkaks. Igal deejay'l oli oma stiil – nad täitsid tühimiku rastafari õpetussõnadega, populaarsete ütlustega või laulsid laulukesi. Ka King Tubbyl oli oma soundsystem Hometown Hi Fi ja üks Kingstoni parematest deejay'dest - U-Roy. See mees ei jutustanud üksnes lugude vaheajal, vaid jätkas rääkimist ka järgmise loo ajal. Seega oli tegu varajase hiphop'iga. Laulja John Holt kuulis seda peol ning soovitas oma produtsendil Duke Reidil uut fenomeni lindistada. Tulemus oli, et U-Roy plaadid tõusid edetabelites võimsalt esikohale. U-Roy rikastav stiil erines täielikult Count Machuki omast, kuna viimane poetas lugudesse vaid üksikuid fraase. Tuntumate varajaste deejay'dena tuleks nimetada veel selliseid mehi nagu Dennis Alcapone, I-Roy, Prince Jazzbo, Dr Alimantado ja Big Youth. Peagi müüsid deejay˙de plaadid ka kõige tuntumatest lauljatest paremini.
1970. aastate lõpuks oli tekkinud grupp deejay'sid, kes ei kasutanud rahva ergutamiseks hüüdlauseid, vaid pajatasid hoopis poliitilistel ja ühiskondlikel teemadel. Selliseid deejay'sid hakati kutsuma dub-poeetideks (dub poets) ja vastav stiil sai nimeks dub poetry. Kui toasting oli sageli improviseering ja sõltus peo atmosfäärist, siis dub poetry puhul oli tekst eelnevalt kindlaks määratud ning ei sõltunud peo kulgemisest. Dub poerty suurkujuks on Linton Kwesi Johnson, kelle oskus ehitada üles muusikat koos poeemiga on jäänud ületamatuks. Hea tasemega artistide hulka kuuluvad ka Mutabaruka, Queen Majeeda ja Oku Onuora.
Mõned deejay'd üritasid laulda, kuid enamasti need katsed ebaõnnestusid. Neist paremaid hakati kutsuma singjay'deks. 1980. aastail leidus siiski mitmeid vokaliste, kes laulsid muusikale, mida soundsystem'id taustaks mängisid. Eelkõige väärivad siin nimetamist Barrington Levy, Cocoa Tea ja Frankie Paul. Kui aga sama asjaga hakkasid tegelema General Echo (LP The Slackest, 1980) ja Yellowman, oli erinevus ilmne. Laulutekstid hakkasid ühtäkki rääkima seksist (punaany-lüürika) ja vägivallast. "Kui 1970.-ndate reggae-sümbolid olid punane, roheline ja kuldne, siis järgmise kümnendi sümboliks olid kuldketid," on öelnud Mutabaruka. Dancehall-muusika sai oma nime sedasi, et mitmeid lugusid peeti raadios mängimiseks ebasobivaks ning neid sai kuulata vaid dancehall'ides - tantsusaalides ja -väljakutel. Miks uus põlvkond muusika selliseks muutis? Mitmesuguste põhjuste hulgast tuleb esile tõsta asjaolu, et reggae oli vahepeal saanud maailmas mainstream'iks ja see ei olnudki enam "nende" muusika. Samuti polnud kümme aastat roots'i muutnud inimeste elu oluliselt paremaks. Kingstoni getodes kohtas 1980. a valimiste tõttu sageli vägivalda, lisaks oli äsja tänavatele ilmunud kokaiin, mille turustamine tekitas pingeid mitmete tänavajõukude vahel. Kõik see peegeldus muusikas.
Ragga tuleneb sõnast raggamuffin, mille all peeti algselt silmas Kingstoni noori getoelanikke. Muusika sai selle nime, kui kõnealune stiil muutus 1980. aastate lõpus armastatuks just noore põlvkonna seas. Sisuliselt on ragga selline reggae, kus taustamuusika on digitaalne, elektrooniline. Esimene ragga-plaat oli Casio CZ süntesaatori abil tehtud Wayne Smithi 1985. aastal ilmunud singel Under Me Sleng Teng, mille produtsent oli King Jammy. Efekt ilmnes ainsa hetkega ning King Jammy muutus peagi Jamaica domineerivaimaks produtsendiks. Kuna digitaalsete rütmide tootmine on suhteliselt odav, spetsialiseerusid ragga'le ka paljud Jamaica produtsentid. Nii tekkisid ka nn rütmialbumid, kus erinevad artistid salvestavad oma lüürika ühele ja samale taustarütmile. Esimene selline LP ilmus tegelikult juba 1974. aastal (Yamaha Skank), kuid regulaarsemalt hakkasid rütmialbumid ilmavalgust nägema siiski alles kümme aastat hiljem.
1990.-ndate alguses jätkus esialgu tõustimine relvade teemal (Bounty Killer), kuid peagi toimus dancehall'is taas pööre juurte ja spirituaalsuse ning rastafari poole, millele suuresti aitasid kaasa sellised DJ-d nagu Sizzla, Capleton ja ka Buju Banton. Tänapäeval kasutatakse muusikas palju hip-hop-sämplingu tehnikaid ja ka crossover hip-hop'i ja ragga vahel on levinud.
POP-REGGAE
Pop-reggae'l puudub definitsioon, kuid siia võiks kuuluda plaadid ja laulud, mis jõuavad ka tavalistesse edetabelitesse. Kuigi jamaica laulud kajastavad sageli saareriigi sotsiaalset ja poliitlist olukorda, on selle muusika esmaeesmärk siiski inimeste tantsupõrandale toomine. Pop võiks tähendada ka urban või kommertsiaalne.
1980.-ndate alguseks oli reggae tänu Bob Marley'le juba lääne kultuuri imbunud. Jamaicat nähti paradiisisaarena, kus kõik oli cool ja irie. Mitte-jamaikalastest muusikud, näiteks kollektiiv UB40, läksid liikumisega kaasa ja segasid reggae UK kultuuriga. Värvikaks kujuks kujunes ka Boy George. Moekamad noored kasvatasid endale rastapatsid. Suvi pole õige suvi, kui ei ilmu plaati pop-reggae-muusikaga ja Shaggy, Maxi Priest, Chaka Demus & Pliers on sageli saanud edetabelimenu nautida. Hetke reggae-maailma kuumemate nimede hulka kuuluvad Elephant Man ja Damian Marley. Reggae zWww Nakedpublicprancing Naked News Naked Public Prancing Prancing Dancing Porn Dating Sex Love Blackmail reggae.ee - estonian reggae web - Reggae lühiajalugum g Gay Webcam Public jWww Nakedpublicprancing Naked News Naked Public Prancing Prancing Dancing Porn Dating Sex Love Blackmail reggae.ee - estonian reggae web - Reggae lühiajaluguc Naked Public Prancing Prancing Dancing Porn Dating Sex Love Blackmail